Kogemuslugude disainimine, et kuulajaid oma narratiiviga veenda.
MILLEST KÕIK ALGAB?
Loomulikult kuulajaskonnast, tarbijast. Lugu kujundades mõtestad: kellele / miks / mida / kuidas. Lugude jutustamine / juhtumi analüüs / õppetund (Storytelling / case study / lesson to learn) - need meetodid on head oma kogemuslugude rääkimisel / kirjutamisel / kujundamisel, sest läbi nende saad sa kuulajatele, lugejatele anda edasi kogemuslikku sisu; seda, mis teemat avab ja avardab, seob teooriat praktikaga ja see on see, mida ka oodatakse.
MIKS?
Otsitakse uusi ideid, lahendusi oma probleemidele või vajadustele. Soovitakse saada inspiratsiooni. Otsitakse vastust, selgust oma mõtetele. Kas on võimalik õppida teiste kogemustest? Ilmselt mitte, küll aga seeläbi mõeldakse oma mõtted, vajadused selgemaks. Saadakse uusi nippe ja kohandatakse ideid oma vajadustega.
KOGEMUSLOO DISAINIMINE:
Kuidas edasi anda oma kogemust ja samas avada teema teooriat. Siinkohal tahan teiega jagada oma praktilist kogemust ühe konkreetse kogemusloo erinevate käsitluste tegemisest, arvestades kuulajas- ja lugejaskonda. Esitlus #1 - ülikooli magistrandid 2022; seejärel tegin oma kodulehele RE:kogemusloo, lõpuks uuesti samal teemal esitlus #2 - ülikooli magistrandid 2023.
KOGEMUSLOO TEGEMISE, RÄÄKIMISE KOGEMUSLUGU.
MINU ÕPPETUND:
Teema:
Seega lugu kogemuse jagamise mõtestamisest. Soovin jagada näpunäiteid, mis tagasid kogemusloo esitusel kuulajate keskendunud tähelepanu, kaasamõtlemise ja teema arutelu. Mille puhul ma ka ise tundsin, et see oli hästi õnnestunud teemakäsitluse valik.
Taust:
Mari Arnover, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži teenusdisaini eriala külalisõppejõud, kutsus mind oma magistrantidele rääkima Baltika perioodi kogemusest: Disainiaudit ja Baltika Disainibuldooseris.
“Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis saab õppida magistriõppes teenusedisaini. Esimese kursusega hüppasime pea ees teemasse sisse ning teeme praktikaorganisatsioonidele disainiauditit. Praktikust külalisõppejõuna Pärnus käies, on minu fookus sellel, kuidas tudengitele õpetatavat väga selgelt päris eluga siduda, et sellest päriselt kasu oleks. Nii kutsun igal semestril loenguid rikastama teisi praktikuid ning loodan, et väärtus tekib mõlemale poolele. Oluline on viia õpitut vastavusse päris eluga. Nii oli ka Maire ettekanne hea võimalus tudengitel näha, kuidas disainauditit nö. max versioonis Baltikas kunagi tehti. Põhitõed ei aegu ja tudengitel oli mida kõrva taha panna.”
Nüüdseks olen magistrantidele seda teemat rääkinud kahel korral, sealjuures olen ise esinejana saanud erinevaid emotsioone ning teisel korral oli nii kuulajate kui mu enda rahulolu selgelt suurem. Lisaks tegin samal teemal kogumusloo ka oma kodulehele. Seega, kolm erinevat lähenemist ja ka kolm erinevat tulemust.
ESIMENE ESITLUS:
43 slaidi, esitluse aeg 1,5 tundi, mis jagunes 80 min esitlust ja 10 min arutelusid
Jutustasin Baltika lugu, andes seda edasi erinevatest aspektidest, vajadusest kuni tulemuseni;
Olin põhjalik ja detailirohke;
Andsin edasi enda ja kolleegide emotsioone;
Ma olin lugu edasi andes pigem ettevõttekeskne / lookeskne, ei kaasanud auditooriumi kaasa rääkima, pigem huviga kuulama, samuti olin liiga slaididekeskne;
Tagasiside oli positiivne ning saadud info / kogemus tekitas neile seoseid ning mõistmist disainiauditi protsessist.
Mul on harjumus teha enda märkmikku iga esitluse lõpus ka endapoolne kokkuvõtte. Üks osa sellest on, et kas ja mida teha järgmine kord teisiti. Mida ma ise esitluse käigus õppisin.
Järeldused: järgi, mis oli teema käsitluse eesmärk; ole enam kuulajaskonna vajaduste keskne. Nad soovivad seda lugu kuulata, et enam mõista käsitletavat teemat ja saada mõtteid selle paremaks rakendamiseks.
RE: KOGEMUSLUGU
Läbitöötatud materjalist kujundasin oma persoonibrändi kodulehele RE: kogemuslugude rubriiki esimese Baltikaga seotud kogemusloo. Pean tunnistama, et palju oli kasu eelnevast, esitluse jaoks teema mõtestamisest ja sisulisest läbitöötamisest. See aitas mul luua loo jutustamise visuaalse kava. Kogemuslugude digitaalne vormistamine eeldab teemaga põhjalikku eeltööd ja paljude materjalide läbitöötamist.
https://www.mairemilder.ee/re-kogemused/disainiaudit
Mis rubtiik RE: kogemused on?
Mineviku kogemus tuleviku käsutusse (lesson to learn, case study). Sinna ma kirjutan kogemuslugusid 3 teemal: kliendikesksete kogemuste loomine (brändid, kontseptsioonid, keskkonnad; tulemuslik juhtimine (koostöö, tiimid, protsessid); eneseareng ja eneseteostus.
TEINE ESITLUS:
25 slaidi (40% vähem), esitluse aeg 1 tund (30% lühema ajaga), mille seekord jaotasin - 40 min esitlust (minupoolne esitlus poole vähema ajaga) ja 20 min arutelusid (poole rohkem aega aruteludeks).
Arvud kõnelevad iseenda eest. Ma viisin sisse 2 peamist muudatust - ülesehituse fookusesse ja ajakasutusse.
Ma ei esitanud disainiauditi ja Disainibuldooseri kogu põhjalikku protsessi, suunasin neid vajaduse ja huvi korral oma blogi lugema (eelis võrreldes eelmise korraga)
Jagasin esitluse 3ks osaks ning iga osa lõpus toimus teema elav arutelu, see oli hea dünaamika ja võimaldas sisukat kaasamõtlemist ja arutelu, teemasse enam sisse minemist.
Seega nagu ikka - “Vähem on rohkem” toimis.
Ma ei rääkinud niivõrd oma konkreetsest disainiauditi kogemusest, vaid tõstatasin disainiauditi teemad, mis olid neile olulised ning tekitasid neile vajalikke seoseid.
Enda jaoks kokkuvõtte tegemisel sain välja tuua, mis toimis ja miks. Hea oli tõdeda, et esitlusse sisse viidud muudatused töötasid ja andsid vajaliku tulemuse.
KOKKUVÕTTEKS:
Kogemusloo sõnumit saab ja tuleb ülesse ehitada vastavalt kuulajaskonnale ja tema vajadustele, ootustele, et luua neile seeläbi lisaväärtust.
Kavanda oma loo jutustus nii, et nad saaksid kaasa mõelda / võimalusel kaasa rääkida. Tekita arutelu, see on see, mis jääb meelde ja mis kinnistab kuuldut.
Jaga praktilisi näpunäiteid, sest sellest on neile otseselt kasu.
Jaga linke, lisamaterjalide lugemiseks jne.
Kirjutades kogemuslugu, alusta lisaväärtuse mõtestamisest.
Rääkides lugu, mõtle enam, kuidas auditooriumit kaasata.
Kirjutades ja visualiseerides kogemuslugu elektroonilisse keskkonda, (mina oma persoonibrändi veebilehele), mõtesta, kuidas oma lugu jutustada. See on nagu disainiprotsess.
Me kõik oleme palju lugenud teooriaid, kuidas tuleks lugusid kirjutada ja rääkida. Kui me ise hakkame lugusid kirjutama, siis oi kui kerge on eksida kõige olulisema suhtes - kelle seisukohalt me seda teeme. Kas oleme enese- või kuulajaskonnakesksed. Mõtle, miks nad peaksid tahtma seda lugeda / kuulata, mida nad sellest saavad. Mis on neile pakutav lisaväärtus. Kogemuslugude kirjutamine pole just kõige lihtsam kirjutamise valdkond, ka seda tuleb õppida tegema. See on protsess: teed, parandad, saad tagasiside, teed muutusi jne. Nagu iga valdkonnaga, ainult harjutamine teeb meistriks.
SOOVITUS MULLE MAGISTRANTIDELT:
Kuuldes, et olen kirjutamas oma Baltika-aegseid RE: kogemuslugusid, paluti, et ma seda ikka kindlasti teeksin, võimalusel koos praktiliste näpunäidetega. Miks mitte osaliselt ka podcast, Youtube vormis. Aeg annab meile tööriistad ja kanalid, kuidas ja kus rääkida kliendikogemuse kujundamise kogemustest.
Olles oma organisatsiooni tegevustega igapäevaselt seotud, on väga lihtne kõigega harjuda. Tulemusena võetakse paljusid momente kliendikogemuse kujundamise juures dogmadena - me oleme alati nii teinud ja see on töötanud või enamvähem töötanud. Jah, vahest ongi, aga kas ka homme, kas osatakse distantseeruda, et näha asju kõrvalt, uuendusi eeldava pilgu ja kliendikeskse mõtteviisiga? Kas osatakse enda poolt loodut nii auditeerida, et leitakse uusi ärilisi võimalusi?
Võimalused koostööks kliendikogemuse strateegiga:
koolitused / arutelu-esitlused kliendikogemuse kujundamise teemadel;
konsultatsioonid väljatöötatud kliendikogemuse auditeerimiseks ja klienditeekonna kaardistamiseks;
kliendikogemuse strateegia ülevaatamine ja/või väljatöötamine koos ettevõtte juhtgrupiga;
