Kuidas hoida fookust ühe pika projekti teekonnal

raamatu kirjutaminekliendikogemuse juhtimine

Jan 27

Keskendumisest, selle kaitsmisest ja ühe raamatu kirjutamise kogemusest

Olen Medium Daily Digest’i püsilugeja ja eelmise aasta lõpus jäi mulle silma üks artikkel, mis kõnetas mind eriti tugevalt. Psühholoogiadoktor ja neuroteadlane dr Patricia Schmidt jagas seal 10 teaduslikult põhjendatud viisi, kuidas ta oma keskendumisvõimet kaitseb.

See teema puudutas mind just selles eluetapis väga isiklikult. Töötan mahuka ja pikaajalise projektiga – juhilt juhile mõeldud kliendikogemuse käsiraamatuga – kõigi oma muude tegevuste kõrvalt. Seetõttu on aja planeerimine, selles püsimine ja fookuse hoidmine minu jaoks mitte lihtsalt kasulik, vaid hädavajalik.

Jagasin artiklist saadud mõtteid ka oma tuttavatega ning sain üsna kiiresti soovituse:
„Kirjuta sellest oma blogis – see teema huvitab paljusid.“
Ja tõepoolest, vajadus oma keskendumisvõimet kaitsta on meil kõigil olemas, isegi kui me seda alati ei teadvusta.

Blogi ülesehitus

Teaduslikult põhjendatud soovitused keskendumisvõime kaitsmiseks, kus refereerin Medium Daily Digesti artiklist dr Patricia Schmidti 10 teaduspõhist põhimõtet
Minu kogemused keskendumisvõime hoidmisel ja kasutamisel
Keskendumine raamatu kirjutamise teekonnal
Viited

Teaduslikult põhjendatud soovitused keskendumisvõime kaitsmiseks

Refereerin Medium Daily Digesti artiklit, mis ise on kättesaadav vaid püsilugejatele, kuid dr Schmidti lähenemine jäi mulle eriliselt meelde ühe väikese, ent olulise detaili tõttu. Ta kasutas järjepidevalt väljendust „ma teen“, mitte „ma püüan“ või „ma tahaksin teha“. See tuletas mulle meelde ühe Eesti olümpiamedalisti mõttetera sellest, kui suur psühholoogiline vahe on mõttel „ma teen“ versus „ma tahan teha“. See on lähenemine, mida tasub endale tulemuse saavutamiseks meelde jätta.

Dr Patricia Schmidti 10 teaduspõhist põhimõtet keskendumisvõime kaitsmiseks

1. Ma aktsepteerin, et minu vaimsed ressursid on piiratud
Meie keskendumisvõime ei ole lõputu – oleme inimesed, mitte masinad. Autor võrdleb tähelepanu pangakontoga: iga otsus, e-kiri ja kerimine võtab sealt midagi ära. Selle mõistmine aitab kasutada oma energiat teadlikumalt ja planeerida kõige nõudlikum töö ajale, mil vaimne võimekus on tipus.

2. Ma teen tõelisi pause
Aju ei ole loodud töötama järjest pikki maratone. Autor rõhutab, et pausid ei ole aja raiskamine, vaid produktiivsuse osa – eriti kui need on ekraanivabad ja regulaarsed. Parimaks peab ta kuni 90-minutilisi keskendumisperioode.

3. Ma kõrvaldan häirivad tegurid
Kui telefon on silmapiiril, ei ole fookus täielik – isegi siis, kui teavitused on välja lülitatud. Autor kujundab oma töökeskkonna teadlikult selliseks, mis toetab keskendumist, sest keskkond mõjutab meie käitumist rohkem kui tahtejõud.

4. Ma luban endale häireid
Täielik keeld tekitab sageli vastupidise efekti. Selle asemel planeerib autor teadlikult hetki, mil ta võib tähelepanu hajutada – näiteks teades, et saab telefoni 20 minuti pärast vaadata. See rahustab aju ja aitab paremini käsilolevale ülesandele keskenduda.

5. Ma kirjutan lõpetamata ülesanded üles
Lõpetamata asjad jäävad meie mõttemaailma „lahtisteks otsteks“ – seda nimetatakse psühholoogias Zeigarniku efektiks. Ülesannete üleskirjutamine aitab vabastada vaimset ruumi ja suunata tähelepanu sellele, mis on parasjagu kõige olulisem.

6. Ma kohandan oma aktiivsuse taseme ülesandega
Autor tugineb Yerkes–Dodsoni seadusele, mille järgi liiga kõrge või liiga madal erutustase vähendab sooritust. Keerulised ülesanded vajavad vaikust ja madalamat stimulatsiooni, lihtsamad aga võivad vajada kerget taustastiimulit, näiteks instrumentaalmuusikat.

7. Ma väldin mitme ülesande samaaegset täitmist
Mitme asja vahel pendeldamine tundub produktiivne, kuid tegelikult kurnab vaimseid ressursse kiiremini. Autor on loobunud pidevast ümberlülitumisest ja töötab ühe ülesandega korraga, andes igale tegevusele oma ajaakna.

8. Ma piiran aega ülesande täitmiseks
Piiramatu aeg tapab kiireloomulisuse. Tuginedes Parkinsoni seadusele seab autor endale selged ajaraamid ning lõpetab töö ka siis, kui see tundub veel „lihvitav“. See sunnib tegema teadlikumaid valikuid ja kasutama aega efektiivsemalt.

9. Ma „petan“ oma aju motivatsiooni loomiseks
Kõik ülesanded ei ole huvitavad. Autor seob keerulisemad või igavamad tegevused väikeste naudingutega või suurema tähendusega – pikaajaliste eesmärkide, pere või töö missiooniga. Motivatsiooni saab teadlikult suurendada.

10. Ma teen põhitõed õigesti
Uni, liikumine, toitumine ja suhted on kõige aluseks. Ilma nendeta ei tööta ükski produktiivsuse nipp. Autor rõhutab, et keskendumisvõime algab elustiilist, mitte tööriistadest.

Meie tähelepanu on väärtuslik ressurss. Selle kaitsmine on teadlik valik.

Minu kogemused keskendumisvõime hoidmisel ja kasutamisel

Seda artiklit ja seal kirjeldatud põhimõtteid lugedes hakkasin endalt ausalt küsima: millised neist toimivad päriselt minu puhul? Kas kõik kümme? Kas midagi on puudu? Või on mõni soovitus selline, mis lihtsalt ei tööta minu elurütmis ja töölaadis?

Kui vaatan oma igapäevaelu tervikuna – suuri ja keerukaid projekte ning samal ajal ruumi kultuurile, reisimisele ja lihtsalt olemisele - joonistuvad minu jaoks välja mõned väga selged märksõnad.

Planeerimine ja etapilisus
Ma planeerin oma tegevusi ja aega teadlikult: mida teen, millal teen ja mis on päriselt oluline. Suurte projektide puhul on etapilisus minu jaoks võtmetähtsusega – nii pikema vaate kui ka igapäevaste fookuste tasandil. Samavõrd oluline on aga ka see, et planeerimisse mahuks mõnus vedelemine ja taastumine, mitte ainult tegemine.
Õige keskkond loob fookuse
Minu keskendumine on väga tugevalt seotud keskkonnaga. Mul on vaja kohta, kus mõte liigub ja kus on ka teatud perspektiivne vaade – tunne, et ruum toetab mõtlemist.
Taustaks sobib mulle kas täielik vaikus või teadlikult valitud muusika. Näiteks tiibeti flööt aitab mul väga hästi keskenduda. Põnev on olnud märgata, et ka mu tütar avastas sama – eriti väsimuse hetkel aitab see muusika tal uuesti keskendunud olekusse tagasi tulla.
Pausid ilma killustatuseta
Pauside tegemine on minu jaoks hädavajalik – liikumine, vahepealne muu tegevus, keha äratamine. Samas püüan vältida päeva killustumist liiga paljudeks väikesteks juppideks. Minu jaoks toimib hästi, kui päevas on üks kuni kaks suurt fookust, ülejäänu on pigem mõnusad vahepalad.
Hommikune Shindo kui päeva sissejuhatus
Minu igapäevane hommikune Shindo on minu jaoks eelkõige päeva rahulik algus. See ei ole ainult keha äratamine, vaid ka mõtete häälestamine. Väga sageli tulevad just venitusharjutusi tehes head ideed, uued vaatenurgad või lahendused küsimustele, mis eelmisel päeval veel lahtiseks jäid. Kui energia kehas liikuma hakkab, liigub koos sellega ka mõte.
„To-do“ nimekiri kui mõttevabastaja
Pean elektroonilist „to-do“ nimekirja. See aitab mul:
- planeerida,
- hoida ülevaadet tehtust,
- märgata, kus midagi vajab korrigeerimist.
Oluline on teada planeeritud tegevuste ajakava, et asjad ei nihkuks lõputult edasi, samas, et päevad ei saaks üle planeeritud. Tasakaal on siin võtmesõna ja seda igas mõttes. Vaimne ja füüsiline. Koheselt elluviidavad ja järjepidevust nõudvad tegevused.
Väikeste võitude tähistamine
Ma tähistan väikseid võite. See loob hea tunde ja kinnitab, et suurest projektist on juba midagi olulist tehtud. See omakorda loob valmisoleku edasi liikuda, aitab hoida fookust ning teeb järgmisse etappi liikumise kergemaks.
Tagasipöördumine kui keskendumise sügavam vorm
Olen märganud, et keskendumine ei tähenda alati edasiliikumist, vaid vahel ka teadlikku tagasipöördumist. Ülelugemine ja korrigeerimine aitavad mul hoida fookust tervikul ja luua selgust järgmisteks sammudeks.
Keskendumine terviku saavutamiseks
Käsiraamatu kirjutamisel ei ole tekst minu jaoks eraldiseisev – skeemid, joonised ja tööriistad on selle loomulik osa. Koostöö kujundajaga eeldab seetõttu teadlikku keskendumist tervikule: mida tekstiga öelda tahan ja kuidas visuaal seda mõtet toetab.
Minu jaoks tähendab see oskust vaadata oma mõtteid distantsilt ning sõnastada kujundajale mitte ainult „mida teha“, vaid ka „miks see oluline on“. See hoiab fookust kasulikkusel ja aitab vältida lahendusi, mis on visuaalselt ilusad, kuid sisuliselt nõrgad.

Keskendumine raamatu kirjutamise teekonnal

Kui vaatan neid põhimõtteid läbi oma raamatu kirjutamise prisma, siis saan aru, et keskendumisvõime ei ole minu jaoks eesmärk omaette. See on lähenemine, mis võimaldab mul liikuda järjepidevalt edasi ühe väga suure ja nõudliku mõttetööga – juhilt juhile mõeldud kliendikogemuse käsiraamatu loomisega.

Mõni suurem projekt nagu raamatu kirjutamine ei ole sprint. See on pikk protsess, kus vahelduvad loovad faasid, struktureerimine, tagasipöördumised ja ümberkirjutamised. Just siin on paljud dr Schmidti kirjeldatud põhimõtted minu jaoks saanud väga praktilise tähenduse.

Näiteks ressursside piiratuse aktsepteerimine on aidanud mul loobuda illusioonist, et iga kirjutamispäev peab olema „suur läbimurre“. Mõnel päeval sünnib terviklik peatükk, mõnel päeval vaid paar olulist mõtet – ja see ongi okei. Oluline on liikumine, mitte täiuslikkus.

Samuti on pauside roll olnud raamatu kirjutamisel kriitiline. Olen märganud, et just liikumise, Shindo või vaikse jalutuskäigu ajal kipuvad keerulised mõtted paika loksuma. See kinnitab mulle üha uuesti, et paus ei katkesta loomeprotsessi, vaid jätkab seda teisel tasandil.

Keskkond on erilise tähtsusega. Mul on vaja ruumi, kus mõte saab liikuda, ja helitausta, mis toetab süvenemist, mitte ei konkureeri sellega. Vaikus või teadlikult valitud muusika aitab mul hoida pikka fookust, mida selline töö eeldab.

Mõnes punktis olen aga pidanud oma teed kohandama. Näiteks rangelt ajaliselt piiritletud kirjutamisplokid ei tööta minu puhul alati. Loov faas vajab vahel rohkem voolamist ja vähem kella vaatamist. Samas aitab ajapiirang väga hästi struktuuri ja toimetamise faasis – siin on dr Schmidti soovitus minu jaoks täpselt õiges kohas.

Väikeste võitude tähistamine on raamatu kirjutamise juures osutunud üheks olulisemaks motivatsiooni allikaks. Iga valmis alapeatükk, iga selginud mõtteliin loob tunde, et suur tervik liigub edasi. See hoiab mind protsessis ka siis, kui lõpp tundub veel kaugel.

Tagasipöördumine ja tervikvaate hoidmine. Oma käsiraamatu kirjutamisel olen õppinud, et edasi liikumine ei tähenda alati ainult uue teksti loomist. Sama oluline on oskus teadlikult tagasi pöörduda – üle lugeda, korrigeerida ja vajadusel ka ümber teha. See eeldab teistsugust, sageli sügavamat keskendumist kui esmane kirjutamine.

Praktilise käsiraamatu puhul on see eriti tähtis. Tagasipöördumine aitab vaadata teksti tervikuna – mitte üksikute lõikude, vaid mõtteliini ja struktuuri tasandil. Just selline keskendumine aitab hoida mõtte selgust, loogilist tervikut ja juhilt juhile mõeldud lähenemisstiili, mis ei sündinud alati esimesel kirjutamisel, vaid kujunes korduva ja tähelepaneliku ülelugemise käigus.

Olen märganud, et need hetked, kus luban endal samm tagasi astuda ja tehtut distantsilt vaadata, nõuavad küll rohkem vaimset kohalolu, kuid annavad vastu selguse, mis muudab edasise liikumise lihtsamaks ja fookuse teravamaks.

Teksti ja visuaali kui ühtse terviku loomine. Raamatu lõppfaasis on mulle eriti selgeks saanud, kui oluline roll on koostööl raamatu kujundajaga. Tekst, skeemid, joonised ja tööriistad ei ole eraldi kihid, vaid üks tervik, mis loob lugejale kogemuse.

See koostöö eeldab teistsugust keskendumist – mitte detailidesse süvenemist, vaid võimet näha raamatut tervikuna ja kanda see visuaalne kogemus edasi ka teisele inimesele. Just siin muutub fookus mitte ainult isiklikuks tööriistaks, vaid kujundajaga ühise keele loomiseks. Kui see ühine arusaam on olemas, sünnivad lahendused, mis toetavad käsiraamatu praktilisust ja muudavad selle kasutamise lugeja jaoks tõhusamaks.

Tagantjärele vaadates saan aru, et keskendumisvõime hoidmine ei ole minu jaoks olnud eraldi eesmärk ega tehnika, vaid eeltingimus, et üks mahukas ja mõtteliselt nõudlik töö saaks üldse sündida. Raamatu kirjutamine on õpetanud mulle, et fookus ei tähenda pidevat pingutust, vaid oskust töötada vahelduvalt – süveneda, eemalduda ja taas teemasse tagasi tulla. Just selles rütmis on minu käsiraamat samm-sammult kuju võtnud.

Viited ja lingid: